Remember Me

Mulle tundub, et olen jaanuarist saati kõigi filmide kohta kirjutanud, mida kinos vaatamas olen käinud, seega ei saa ka tänast kinoskäiku mainimata jätta.

Remember Me ehk Mäleta mind sai täna ära vaadatud. Kurb film oli :( Kuigi ma teadsin, et tegemist on draamaga ja kurba lõppu oligi oodata, oli lõpplahendus ikkagi täiesti ootamatu ja palju rohkemat kui vaid ühe inimese saatus... Tüüpiline - siis, kui kõik hakkab hästi minema, peab keegi surma saama...

Minu arvates täiesti hea film. Kaks inimest läksid poole pealt minema...

Enne filmi algust näidati Eclipse'i trailerit :D Kolm kuud enne selle kinodesse jõudmist. Tasus kinos käia. Ja kõik kinokülastajad said täna müslitahvli ka. Ma ei tea, kas Cinamon'is on nüüd kombeks kinokülastajatele nänni jagada või olen lihtsalt sellistel päevadel sinna sattunud. Eelmisel korral oli sõbrapäev, hea küll, aga täna on ju täiesti tavaline laupäev. Või mis?

Kevad!!!

Täna nägin selle aasta esimest liblikat - see on küll kindel märk kevade saabumisest. Lendles natuke kõrgel õhus ja maandus siis katusele. Kirju liblikas oli :) Talv võiks juba läbi saada, see on nii kaua kestnud...

Kevad käes!

Eile algas kevad. Väljas on endiselt suured lumehanged, mis nüüd küll juba vaikselt sulavad. Hetkel sajab vihma ja päris kõvasti - homme loengusse minnes tuleb valida libedate kummikute ja märgade saabaste vahel. Valin ilmselt kummikud.
13. märtsil müristas äike, niisiis võib juba nädal aega rahuliku südamega maapinnal istuda - mätas on kuiv (või mida iganes vanarahvas esimese äikese ja mätaste kohta ütles). 13. märtsil sadas ühtlasi ka lund, aga mis sest.
Olen endiselt kohutav laiskvorst.
Miinal on täna sünnipäev - lubas külla kutsuda, kui Tartusse tuleb :) Palju õnne, Miina!

11.märts

Selle puhul, et täna Eclipse'i trailer välja tuli, vaatasin New Moon'i :D Küll on hea film.

10. märts

Ma olen nii laisaks muutunud, täiesti kohutav. Jaanuari-alguse pärastlõunani magamised on tagasi ja mul pole mitte mingisugust viitsimist ega ka tahtmist midagi teha. Ja niimoodi päevad läbi. Loengud on ainult esmaspäeval ja teisipäeval ning kogu ülejäänud nädala vedelen ma lihtsalt kodus ja ei tee midagi. Lõputöö kirjutamise peale ei taha mõeldagi... Lükkan alustamist pidevalt päeva kaupa edasi. Ei tea, mis minust niimoodi saab? Laiskus, laiskus, lase mind lahti, laiskus, laiskus, lase mind lahti, laiskus, laiskus, lase mind lahti.
Täna saab aasta sellest päevast, kui ma Abdelit viimati nägin. Terve aasta...

03.03.2010

Blogipidamine on kuidagi väga unarusse jäänud. Iga päev mõtlen, et homme kirjutan, aga homme saab homsest täna ja siis saab jälle kõike homse peale edasi lükata :)
Tegelikult polegi midagi erilist toimunud, millest kirjutada. Mari ja Kristiina käisid vahepeal külas, vaatasime filmi ja sõime popcorni. 28. veebruaril sulatas päike katuselt lund ja üks hiilgaslik jäätükk kukkus sellise pauguga vinskapilt vastu katust, et osa katuseplekist tuleb välja vahetada. Mõlk on kohe minu toa akna all. Pauk oli nii kõva, et mul lõi veel kümme minutit hiljem süda kiiremini kui tavaliselt. Hea, et keegi vähemalt alla ei jäänud, oleks olnud lapik nagu multifilmides.
Loengutes midagi erilist pole juhtunud. Hakkasin vaikselt ka lõputööga tegelema, homme kobin raamatukokku, sest kodus ma lihtsalt ei suuda end õppimisele keskenduma sundida kui sada palju huvitavamat asja teha on. Abdel ajab Marrakech'is oma lõputöö asju, temaga pole ka ammu korralikult rääkida saanud. Eelmisel aastal samal ajal olin Marokos, 3. märtsil olin täpsemalt Sahara kõrbes. Vot nii siis...