Tahaks nutta...

Kuus päeva tagasi oli väike Abdelrahman õnnetu ja isutu. Nuttis vahepeal. Ütles, et ta jalad on imelikud, nõrgad. Nii Abdel mulle msn'is rääkis. Ta oli õe pere juures õhtust söömas käinud. Tavaline õhtu kuus päeva tagasi. Abdel pidi oma magistritöö pärast järgmisel hommikul Marrakech'i minema.
Viis päeva tagasi saatis ta õhtupoolikul mulle sms'i. Et Abdelrahman on haige, ei saa kõndida. Et ta läheb koju tagasi.
Üleeile sain ma teada, et Abdelrahmani seljaajul on midagi viga.
Eile, et see on kasvaja.
Täna, et homme on operatsioon ja õnnestumise võimalus on 10%. Et nad on veidi juba hiljaks jäänud. Aga nädal aega tagasi oli Abdelrahman veel rõõmus 5-aastane, kes vabalt ringi jooksis.
Kuidas see ometi võimalik saab olla? :(