Päev 31

Jaanuari viimane päev on kohe läbi saamas ja ma pole oma blogi ära unustanud :)

Päev 29 ja 30

Eile oli vaatluspraktika viimane päev, lühike, ainult 4 tundi. Nüüd tuleb veel praktikamapp koostada, see aga alles veebruari keskpaigaks. Pärast mapi esitamist on selle ainega kõik. Kuna tegemist on arvestusega, pole põhjust ka hinde pärast muretseda.
Eile käisin perega oma väikese sugulase sünnipäeval. Tegelikult ta enam nii väike polegi, sai 15, juba üleeile :) Mõnus istumine oli. Ta sai üheks sünnipäevakingiks raamatu pealkirjaga "Nukud ja õunad". 90ndal aastal sündinud Eesti tüdruku kirjutatud romaan - päris huvitav oli, jõudsin peo ajal umbes 70 lehekülge juba läbigi lugeda, siis tuli aeg koju minna. Sünnipäevaline küll lahkesti pakkus, et võin raamatu koju kaasa võtta ja lõpuni lugeda, aga arvasin, et pole ilus niimoodi teise sünnipäevakinki minema viia. Raamat on ameerikalik, võib vist nii öelda. Ja leidsin mõned grammatika ning loogika vead :D Aga mis ma ikka norin - tüdruku esimene romaan ikkagi, tegelikult pole mul ühtki halba sõna öelda... kunagi tahan kindlasti lõpuni lugeda.
Tänane päev möödus vaikselt. Avastasin, et ei oska oma vaba ajaga midagi peale hakata. Pole isegi Simsi mänginud - nii see ju tavaliselt on, et kui on midagi muud vaja teha, näiteks eksamiteks õppida, tahaks lugeda ja klaverit ja kitarri mängida, koristada, kõndida, ükskõik mida... Liigse vaba aja väärtus kaob kuidagi ära, millest on muidugi kahju. Umbes nagu hommikuse unegagi - kõige parem on uni ikka siis, kui vara üles tuleb ärgata.

Päev 28

Täna on üks äärmiselt tore päev :D Sain teada, et läbisin edukalt (või no mitte väga edukalt, aga mitte kõige halvem positiivne tulemus on igati hea) viimase eksami, mille pärast ma kaks viimast päeva tohutult mures olin... Juba kujutasin ette, kuidas ma järgmiste jõuludeni seda ainet õpin ja ei saagi kevadel lõpetada, nagu kõik ootavad, eriti vanaisa, või mis veel hullem, mind üldse ülikoolist välja visatakse. Viimasel semestril! Suutsin end ikka päris närvi ajada. Raske on see laisa üliõpilase elu :) Õnneks on nüüd kõik eksamid tehtud, tulemused teada ja tuju on hea. Homme saab vaatluspraktika ka läbi. Elu on ilus! :)
Vaatluspraktika on endiselt suhteliselt igav. Algklasside lapsed on armsad ja nende tunde on isegi huvitav jälgida, kõik on nii innukad ja neile lausa meeldib kaasa teha viimastki ülesannet, mille õpetaja välja on mõelnud. Algklasside tunnid on vaheldusrikkamad ka - 45 minuti jooksul jõuavad nad väga palju erinevaid mänge ja harjutusi läbi teha. Vanemate õpilaste tunnid ei ole midagi erakordset - koduste ülesannete kontrollimine, uus teema, mõisted vihikusse, õpikud lahti, iseseisev töö, kodused ülesanded, head aega! Hommikud on pea-aegu samasugused enda kooliajaga - geograafia, keemia, eesti keel. "Ma ei taha kooli minna!" Vähemalt ei pea koduseid töid tegema või tahvli ette minema, seegi hea. Õpetajad, kelle tundides käinud olen, on ka hästi erinevad. Mõni on hästi sõbralik - "Üliõpilased - nii tore!", mõni tundub närvis olevat, mõni ei tee üldse välja, mõne puhul oleks ma ilmselt juba surnud, kui pilgud tappa võiksid (koolis on jube külm ja puhvetis vahetunnil teed juues jäime ühe kursakaaslasega keemia tundi umbes 35 sekundit hiljaks...Olgu, võib-olla ühe minuti. Õpetaja taoline pilk tundus ikkagi veidi ülekohtune, aga tundi jälgides oli aru saada, et ta ongi range õpetaja. Kaheksas klass istus vaikuses nagu kari lambukesi :) ) . Samas olid reeglid kindlalt paigas ning tund sujus...õpetaja pani muudkui punkte ja miinuseid.
Homme pean veel vara ärkama, ülehomme kavatsen jälle oma vanade harjumuste juurde tagasi pöörduda :) Tegelikult ilmselt siiski mitte, hommikuti on hea normaalsel ajal ärgata... Aga mitte päris kell 6.

Päev 26 ja 27

Vaatluspraktika on igav. Nädal aega tundides õpetajat-õpilasi jälgida on ilmselgelt liiga pikk aeg. Õnneks on veel ainult kaks päeva jäänud, lühemad kui kolm esimest. Koolis on külm, õpetajad pidid väidetavalt klassi ees näitemängu korraldama (Tartu on ju nii väike, et keegi ikka mõnd sealsetest õpilastest tunneb...nood polnud üldse aru saanud, mis õpetajal viga :D). Tegelikult oli õpetajate sellisest käitumisest teada saamine paras pettumus, eriti just mõne õpetaja puhul, kelle tund ja õpetamismeetodid huvitavad tundusid. Mõned õpetajad muidugi töötavad ilmselt samamoodi nagu alati. Kindlasti on sellisest praktikast kasu ka, eks mõned uued ideed, kuidas tundi läbi viia, ikka tulevad, aga midagi erilist ma küll õppinud pole. Kaks päeva veel ja veidi kirjutamist, saab vähemalt tehtud see aine.
Tänase külmaga oli näha küll, et paljud õpilased puudusid. Hommikul olla uudistest öeldud, et kõik võivad koju jääda :)

Päev 25

Täna hommikul oli eilsega võrreldes väljas ikka täitsa soe. Ainult 17 miinuskraadi. Väga libe oli ainult, ühel korral õnnestus isegi külili käia. Õnneks keegi ei näinud ja püksid said kiirelt lumest puhtaks pühitud :D
Vaatluspraktikast kirjutan mõni teine kord, hetkel on väsimus ning homseks eksamiks ka veel õppida vaja.
Tädi Adel on täna sünnipäev. Sipul ka :)
Abdelil töötab üle pika aja netiühendus. Neil olevat seal külm... Alla 10 soojakraadi. Ilma kütteta kiviblokkidest majas ei tahaks tõesti sellise temperatuuri juures elada, isegi kui päike päeval paistab. Brrr...

Päev 24

Üldine haiguslik simsivaimustus seisaks arvatavasti diagnoosina paberil, kui keegi mind hetkel analüüsima peaks hakkama. Ma ei saa aru, miks kõik simsiga seonduv mind korraga tabama peab. Majade ehitamine, mängimine, lugude kirjutamine, legacy, sims 2 ja 3...See on lausa hirmus :D Lisaks sain täna mõningad eksamitulemused teada ning kuna need olid üllatavalt positiivsed (kaasa arvatud reedene eksam, kus ma ei saanudki oma teadmisi St David'i emast ja tormist jagada), tundus mulle täna, et polegi vaja mitte millegi pärast muretseda ja võib rahuliku südamega simsile pühenduda. Ja ausalt, ega mul midagi muud teha polegi. Tegelikult on praegu just selline mõnus aeg, kui mitte ühtki tõsist kohustust ei ole. Vabadus.
Samas hakkab homsest nädalane vaatluspraktika ja ülehomme on selle semestri viimane eksam. Järgmisel nädalal on talvevaheaeg, plaanin maale vanavanematele mõneks ajaks seltsi minna. Nad on seal nii üksinda...Tegelikult küll kahekesi, aga päevad muudkui mööduvad ja pealegi pole ma neid jõuludest saati näinud.
Väljas on endiselt väga külm. Isegi Jessie saab aru, et praegu pole jalutamas käimiseks õige aeg. Kassid ei taha üldse välja minna, muudkui magavad.
Koolilastel on homme ilmselt külmapüha, päris huvitav, keda ma homme seal koolis vaatlen. Eks näis.
:)

Päev 23

Väljas on külm. Hetkel, südaööl, näitab temperatuurimõõdik -30 kraadi. Eile öösel külmasid köögis torud ära. Ei sulanudki päeval lahti, vaatamata puhurile, mille köögikappi toppisime.

Kuna sellisel külmal laupäeval midagi targemat teha pole kui simsi mängida (minul), siis ehitasin maju :)

Maja number 1. Suutsin praktiliselt terve oma päeva selle peale ära kulutada.

See-eest said aga kõikvõimalikud asjad paika ka -puud ja põõsad aeda ja toad sisustatud.

Lilleaed tuli eriti armas. Avastasin, et Sims 3 lillede hulgas on võililled :D

Ja see on viimase pooleteise tunni saavutus. Hakkasin vanaema maja järgi ehitama - äärmiselt sarnane :D Olgu, ei ole. Ma ei saanud katust kuidagi õiget pidi paika ja ehitasin siis niisama.

Võrreldes Sims 2-ga on Sims 3 graafika väga ilus, ühe arvutimängu kohta ilmselt täiuslik või sellele vähemalt üsna lähedal. Mõnus on jälgida, kuidas päikese tõustes majad punakaks värvuvad või siis tähtede liikumist tumeda taeva taustal. Või majaka taha vajuvat kuud :)

Päev 22

Minu tänane simsi-saavutus - hetkel veel nimetu maja. Ise olen rahul :)

Muudest saavutustest, nagu näiteks tänane eksam ja dieet, millest kinni peaksin pidama, ma parem ei räägi :D Homme on ka päev...

Päev 21

Olen kaks päeva järjest õppinud ja tunne on selline, et ei tea midagi. Homme on eksam...
Kirjutan ilmselt eksamisse, et St David eostati vägivaldsel teel ja tema ema, kes oli väga suure tõenäosusega nunn, sünnitas kohutava tormi ajal kusagil kaljunukil. Ma ei tea, miks sellised ebaolulised asjad meelde peavad jääma. Kohutav...

Päev 18,19 & 20

Tegelikult küll ainult päev 20, sest ma ei mäleta, mida eile ja üleeile tegin :D Lihtsalt ei taha, et päevade lugemine sassi läheks... Jaanuaris seda probleemi ilmselt ei teki, edaspidi aga võib juhtuda küll.
Täna on Abdelil passi järgi sünnipäev. Aga kuna me novembris juba tähistasime tema sünnipäeva, siis täna pidu ei ole :D Asi nimelt selles, et tol ammusel ajal, kui Abdel sündis (80ndate alguses, hehe), ei vaevunud seal keegi mingisuguseid kuupäevi üles märkima, veel vähem siis kellegi sünnikuupäeva. Sageli ei osatudki märkida või arvestada. Kui mõne ametnikuga kokku juhtuti, pandi kirja üsna umbkaudne kuupäev. Ja mis vahet seal lõpuks on, millal sündinud või kui vana ollakse? Mina muidugi ütleks, et see lihtsalt on tähtis ja kõik, aga seal kandis ei huvita see kedagi ning ega marokolased teagi, kui vanad nad täpselt on... Peavad enne vastamist tükk aega järele mõtlema :D Abdelilt küsisin ma juba mitu aastat tagasi tema pereliikmete ÕIGED sünnikuupäevad (mille õigsuses ma 100% küll kindel pole) ja muudkui tähistan neid kaartide saatmise ja muu sellisega. Aga tegelikult on Abdelil lihtsalt kaks korda aastas sünnipäev ja ta sai 57 aastaseks :D Tal endal on kindlasti hea meel...
Tegelikult peaksin ma hetkel õppima. Olen seda juba hommikust saati teinud, aga ei tea ikkagi midagi. Õnneks on veel homne päev ka, eksam on reedel. Ma ei jõua veebruari algust ära oodata...kuigi siis tuleb lõputööga tõsiselt tegelema hakata. Aga vähemalt pole suveni ühtki eksamit.
Eile üritasin enne südaööd magama jääda. Ei õnnestunud. Mul lihtsalt ei tule und - tegelikult hakkab see juba häirivaks muutuma. Hea, et ma hommikuti kusagile minema ei pea, selles suhtes võin endale kaua üleval olemist lubada küll, aga mõnel päeval tahaks ikka enne lõunat ärkvel olla...
Vot nii... eks ma õpin nüüd edasi...

Päev 16 & 17

Nädalavahetus. Kuna mul pole meeles, mida eile tegin, siis ilmselgelt see midagi märkimisväärset ei olnud. Ega ma tänagi millegi eriti tähtsaga hakkama pole saanud... Magasin poole päevani (selles võib süüdistada eile kella 10 ajal (õhtul) joodud tassi kohvi, mis mind pea kuueni hommikul üleval hoidis, vastasel juhul oleksin aga juba 10 paiku täiesti ära vajunud, milles mina omakorda oma dieeti süüdistan :D. Kuna aga õhtud palju huvitavamad on kui hommikud, polnud ma nõus kell 10 magama minema.), vaatasin suusatamist (telekast, muidugi), käisin ema ja Jessiega jalutamas...Umbes tunniajane ring sai tehtud. Väljas on väga ilus. Tegin isegi mõned pildid.
Dieet ei edene väga hästi, sest mu vanemad kiusavad mind. Ostavad liitrite kaupa jäätist ja küpsetavad kringleid ja otsivad kapist viimased jõulukommid välja.

"Kõik tuleb ära süüa, enne ei saa dieeti pidama hakata!"

Ha ha. Mina igal juhul ikkagi üritan.

Tegelesin täna veidi ka oma Sims 2 järjejutuga, kui seda niimoodi võib nimetada, kuid ei lähe väga lihtsalt see kirjutamine. Inglise keeles on päris keeruline midagi normaalset kirjutada (Olgu, saksa keeles oleks veel sada korda hullem :D) Tavapärane tasu lausete väljamõtlemise eest on peavalu... Eriti masendav on mõnd inglise keelt emakeelena kõneleva inimese poolt kirjutatud juttu lugeda, mis sisaldab selliseid lauseid nagu "A soft tear kissed her warm cheek..." :D Ma ei tuleks ise eales millegi sellise peale. Samas mulle jälle meeldib simsi-lugusid kirjutada. Niimoodi on mängul kohe palju suurem eesmärk... Ja on huvitavam ka. Oleks ainult tore, kui keegi teksti minu eest valmis kirjutaks :D

Audrey hambaid pesemas :)

Päev 15

Üks täiesti tavaline reede. Ärkasin jälle kell 12. Otsustasin tänasest dieeti pidama hakata. Kaua ma seda ikka edasi lükkan? Siiani on üpris edukalt läinud, aga alles esimene päev ka.
Pöörasin täna oma araabia keele vihikut otsides kõik sahtlid segamini. Lõpuks leidsin selle üles ning mõni sahtelgi sai korda tehtud, aga põhjalikumalt koristades vihastan alati selle peale, et mul nii palju igasugust rämpsu on. Ja tuleb tahtmine pooled asjad minema visata. Täna hoidsin ennast tagasi, aga vihastasin ikkagi. Ma pole kindel, kas kõike seda, mida mälestuste tõttu alles hoian (või siis mõttega äkki-läheb-kunagi-vaja), ilma koristamata kunagi näeksingi... Õnneks on täna juba liiga hilja sahtlid uuesti tühjaks kummutada ja pool nende sisust prügikasti saata.

Päev 14

Hetkel on mul käes just sellise kaanega raamat. Olgu, oma blogi täiendamiseks toetasin selle korraks lauale, kuid kavatsen kohe edasi lugeda. Pool raamatust juba läbi.

Täna toimus Genialistide Klubis selle sama raamatu esitlus. Käisin, kuigi kogu üritusest osa ei võtnud - ees olid tähtsamad asjaajamised :) Mari nimelt tähistas oma sünnipäeva. Shakespeare's oli väga mõnus istuda ja sõbrannadega juttu ajada.

Aga nüüd tagasi raamatu juurde. Ma lihtsalt pidin korraks lugemise katkestama ja kirjutama asuma, sest lugesin just, kuidas Maroko peres käterätt alati kadunud on. Omast kogemusest pani see mind täitsa naerma, sest ka Abdeli peres on käterätik see asi, mis ALATI kusagile ära kaob. Isegi selle sõna olen selgeks saanud - fota, Kätlini raamatus küll fuuta, aga täishäälikud ei huvita seal maal nagunii mitte kedagi. Kui ma ka ülejäänud (maroko) araabia keelest aru ei saa, siis "fin fota?" küsimusele reageerin käterätiku otsimisega :D Nii naljakas. Ja kas pole mitte kummaline, et selline asi on kahes kindlasti erinevas peres ühine? Mis värk neil selle käterätiga siis ikkagi on? :D Üks on aga kindel - sellist asja nagu käteräti riputamiseks mõeldud nagi minu Maroko peres küll olemas ei ole.

Teine asi, mis mind naerma pani, oli see, et Marokos on kõik, nii noored kui vanad, kohutavad kokakoolasõltlased :) On jah. Minu jaoks on naljakas see, et otsetakse üks pudel Coca-Cola't (Fanta sobib üldiselt ka) ja jaotatakse see pärast hommiku-, lõuna- või õhtusööki võrdselt klaasidesse ära ja siis saab igaüks heal juhul kolmveerand klaasitäit, nii nagu jagus. See, et ma mitte midagi ainult endale osta ei saa, on mind Marokos käimiste juures juba veidi häirima hakanud. Võib-olla ma tahan, et mul hommikul ärgates ka lonks Coca't juua oleks... Ükskord Abdel ostis 2 liitrise Coca-Cola ja lubas, et võin selle üksinda ära juua, kui tahan, ning minu nõudmise asemel teistele ka sama jooki osta ostis tema hoopis piima. Neli pooleliitrist pakki vist, kui ma õigesti mäletan. Sest talle maitseb piim. Ning siis istus Maryam loomulikult terve õhtu minu toas ja piilus Coca-Cola poole. Tundsin ennast suhteliselt halvasti. Ma ei keelanud tal seda võtta, nii palju kui kehakeeles suhelda oskasin, aga Abdel nähtavasti keelas. Minu järjekordse nõudmise peale andis Abdel talle mõned dirhamid, aga ma ei tea, mis sellest rahast sai. Ei mäleta, et ta endale oma isikliku pudeli ostnud oleks. Ega Maryam siis selline imelik pole nagu mina :D Selle tõestuseks, et Marokos tõesti Coca-Colat palju tarbitakse, olen pudelitest ka pilte teinud, siis küll mitte millegi tõestuseks, vaid sellepärast, et araabiakeelne kiri pudelil oli nii äge. Nüüd oskan seda lugeda ka - punasel taustal seisab selgelt loetavas valges kirjas kuukaakuulaa :D

See on kolmas pilt, mille ma esimest korda Marokos viibides tegin :)

Päev 13

Lumekristallid

on endaga katnud

kõik, mida puudutas talv.

Võlumaailmaks

nii külmaks

on muutund

kõik minu akende all.

Päev 12

Väljas on talvemuinasjutt. Vannitoas ja köögis on torud ära külmanud. Külm on, aga talvel peabki külm olema. Aknatagune on suuri jääpurikaid täis.
Käisin just Jessie'ga jalutamas, õues on tõesti ime-imeilus. Kõik on väikeste lumekristallidega kaetud ning sädeleb õhtuvalguses. Homme plaanin pilte teha, aga arvan, et seda ilu pole päriselt võimalik pildile püüda. Vähemalt mitte sellise kaameraga nagu minul on :)
Kirjutasin täna välisministeeriumile. Abdel üritab viisat taotleda, aga sellega on üks lõputu jama kogu aeg. Vahel tekib selline tunne, et lihtsam oleks käega lüüa.
Eile ma ei üritanudki "normaalsel" ajal magama minna, vaid otsustasin, et olen seni üleval, kuni tõsine väsimus peale tuleb. Kella 4 paiku tuli ka. Ja ärkasin jälle kell 12. Ma ei tea, mida tegema pean, et need kellaajad veidi rohkem normi saada. Samas mulle meeldib öösiti üleval olla, eriti siis, kui järgmisel hommikul midagi teha pole vaja või kusagile jõudma ei pea. Öökull olen :)
Ma pole päris kindel, kas selline igapäevane kirjutamine on mõttekas, kuna pole eriti millestki kirjutada, aga kardan, et muidu läheb mul üldse meelest ära. Niisiis homseni!

Päev 11

Ma sain kõige hullemast eksamist "D"-ga läbi. Jess :D Ei peagi korduseksamit tegema või mis veel hullem, neljandale aastale jääma ühe aine pärast :D Vedas :)

Päev 10

Kätte on jõudnud 10.jaanuar. Ja ma polegi oma blogi ära unustanud. Veel. Peaks vist dieedipidamisega ka pihta hakkama, äkki õnnestuks sedagi kauemaks kui 3 päeva venitada. Homme on esmaspäev, alustamiseks täiesti sobilik :) Igal juhul sobivam kui 1.jaanuar, siis on veel liiga palju eelmise aasta toitu alles. Ma mõtlen selle peale.

Käisin täna "Avatar'i" vaatamas. Ega see film mind just kinno ei meelitanud kuid mind lihtsalt "tõmmati kaasa". Ei kahetse, et käisin, mulle täitsa meeldis ja nii imelik kui see ka poleks, oli mul siiralt hea meel, et sinine rahvas (nad ise nimetasid end na'vi-deks, vist) inimestest võitu said :)

See pilt siin on Sims 3 versioon "Avatar'i" Jack Sully'st. On lihtsalt nii lahe, mida ühes arvutimängus (millest ma hetkel erilises vaimustuses pole, sest tüdimus on peal, aga küll vaimustus tagasi tuleb. Alati tuleb) teha saab. Kuna mul sellele pildile mingisuguseid õigusi pole, panen igaks juhuks lingi ka:

http://www.thesimsresource.com/screenshots/details/id/106203/

Päev 9

Tegevusetus on kohutav. Pole ime, et mul hommikuti pole tahtmist üles ärgata - mind ei oota mitte miski... Ei ükski kohustus ega ka meeldiv tegevus. Selle viimase puudumises olen ma muidugi ise süüdi - kui hästi otsiks, leiaks kindlasti midagi huvitavat, millega vaba aega sisustada. Praegu aga pole mingisugust tahtmist millegagi tegeleda ja hommikud on seega täiesti masendavad. Õhtuti läheb asi huvitavamaks, täiesti iseenesest. Seega pole ka ime, et ma õhtuti magama ei taha minna :D Oijah.
Pool eilsest ööst oli sisustatud muusika kuulamisega, sest und ei olnud. Avastasin, et mu telefon suutis välja otsida ligikaudu 15 muusikakanalit, ja imestasin ise, et neid üldse nii palju on. Kuulasin vaheldumisi Raadio Elmarit, Star FM'i, SkyPlussi ja seda ühte, mis "Eesti parimat tantsumuusikat" mängib ja mille nimi mul hetkel meelde ei tule :D Laulud vaheldusid umbes nii: "Üks kass läks üle silla, tema saba tegi tilla-tilla"(tegelikult ka, see oli esimene laul, mille peale sattusin), "papa-paparazi", "ain't it funny", "köida kuldsed ringid ümber tammepuu" ja siis see Smilers'i lugu, mis mulle üldse ei meeldi ja kus mingisugust Rootsi reisi ja kellegi isa mainitakse :D Ja nii edasi. Täitsa huvitav oli.
Ja kokkuvõttes sain nii hilja magama, et kell 11 oli ärkamiseks täiesti normaalne aeg :)

Päev 8

Potteri-õhtu. Kahju, et ma kahte esimest filmi ei vaadanud, oli vist midagi huvitavamat teha. Eelmise reede õhtu ja ka tänane olid see-eest sisustatud. Cedric sai surma :( Sealt Carlisle ta tegelikult leidiski :) Ja nimetas Edwardiks. Niipalju siis gripist. (Neist kolmest viimasest lausest ei peagi aru saama...)
Väljas on väga palju lund. Käisin täna Jessiega üle pika aja jalutamas, metsa all oli lumi kohati põlvini. Oleksin pidanud digika kaasa võtma, väga ilusaid pilte oleks saanud. Kui homme ka ilus ilm on, tasub ehk uuesti minna. Jeskal oleks kindlasti hea meel.
Minu päevad mööduvad mitte midagi tehes. Vähemalt blogi-pidamisega olen juba 8.nda päevani jõudnud - suur saavutus :)
Hetkel olen isegi simsi mängimisest tüdinud - vaimustus ja tüdimus käivad periooditi. Hommikupoole mängisin Veronaville'i nimelises naabruskonnas, Shakespeare'i tegelastele ülesehitatud maailmas, aga kui tegelane nimega Hamlet lapsest teismeliseks kasvas ning samal õhtul hirmu kätte ära suri, sest tema oma lihane isa otsustas teda kummitama tulla (ma pole "Hamletit" ammu lugenud, aga kui see nüüd nii kirja panna, siis oli seal isa kummitusega midagi tegemist vist küll?), lõpetasin mängimise.
Homme on laupäev :)

Päev 7

Videviku-õhtu. Ema nõudis Videvikku, vend tahtis Leedit ja Lontut vaadata (Disney klassika, noh :D) Minul oli ükskõik, aga ema soov jäi peale. Niisiis sai umbes 37.ndat korda seda filmi vaadatud :) . See on haiglane, ma tean. Lisaks sellele vaatasin eile õhtul Noorkuu paremad kohad üle (jälle), ja lugesin siis lugesin natuke raamatut ka veel. Nagu mõnel siin kombeks on saanud öelda: Olen haige, aga ennast ravida ei lase :D
Tänane eksam oli keeruline. Vähemalt peaks kõige raskemad eksamid nüüd läbi olema, kui mõnda neist just uuesti teha ei tule.
Eile öösel tuli mul kohutav tahtmine jälle Marokosse minna. See mõte on nii nii nii ahvatlev. Ma ausalt öeldes ei tea, mida siiani oodanud olen. Paarinädalast äraolekut võiksin endale vabalt lubada. Võtsin siis ryanair'i kodulehekülje lahti ning edasi-tagasi piletid saaks 2017 krooniga kätte. Neli lennupiletit. 10 päeva. Nii väga tahaks... Samas läheb kohapeal ka raha, sama palju kindlasti, tõenäoliselt rohkem, ning ma pole kindel, kas mul seda raha muuks vaja ei lähe. Aga niiiii tahaks. Seda mõtet ma veel maha ei mata :) Pealegi, kui ma seda täna oma vanematele mainisin, oli ema ainus küsimus "Lähed või?"

Päev 6

Hommikul oli minu armastatud pisike hibiskusetaim oma lehed norgu lasknud. Muld oli kuiv. Sellele vaatamata oli veel avanemata õienupp uhkelt püsti. Kas pole mitte kummaline, kuidas taim oma õit hoiab? Mõned asjad on tähtsamad kui teised.
Muidugi sai hibiskus juua kohe, kui ma selle närbunud olekut märkasin. Mõne tunni möödudes olid lehed taas ilusti püsi :)
Magasin täna jälle väga kaua. Mingi varjatud depressioon vist :D Lihtsalt laiskusega seda küll põhjendada ei saa, olen alati laisk olnud, aga sellist poole päevani kestvat magamist tuli varem ikka väga harva ette, mitte mitu nädalat järjest. Mul hakkab juba mahamagatud ajast kahju - võiks ju ükskõik mida muud teha. Ometi ei suuda ma end selles hommikuti veenda. Korduvrežiimil äratuskell samuti mitte. Ja täna pliidi tõttu tööle hakanud suitsuandur (mis on ülitundlik ja seetõttu sageli ilma patareita jääb) ei häirinud mind samuti. Õnneks algab homne eksam alles kell 16.15, selleks ajaks ikka üles saab.
Täna olen põhilise osa ajast õppinud. Kui kõik eksamid tehtud saan, jääb kevadsemestriks vaid 5 ainet, neist 1 toimub ära kohe veebruari alguses ja kestab maksimaalselt 2 nädalat ning 2 ainetest toimuvaid maikuus. Seega jääb veebruarist aprilli lõpuni mulle vaid 2 ainet. Unistasin kunagi, et koolis võiks käia 2 päeva nädalas, ülejäänud aeg oleks vaba. Unistused täituvad :D Lõputöö kirjutamine ei lase sellist vabadust muidugi täielikult nautida, aga ikkagi.
Üks kahest maikuus toimuvast ainest kannab nimetust "Araabia keel A" ning peaks olema jätk eelmisel aastal läbitud "Araabia keelele". Aine kestab ainult ühe nädala, tahan juba teada, mis meile seal nädalaga selgeks tehakse. Kavatsen araabia keele kursuse ka uuesti läbida, juhul kui õppejõud vahepeal oma meelt pole muutnud. Eelmisel aastal kutsus ta küll kõiki tagasi, lihtsalt selleks, et õpitut uuesti meelde tuletada. Ilma ainele registreerimata. Ilma eksamita :)
Ega eriti midagi meeles polegi. Eelmise aasta mai kuuga jõudsin nii kaugele küll, et araabia keelse teksti lugemisega sain pea-aegu hakkama (see muidugi ei tähenda, et ma loetust aru oleksin saanud), aga asi seegi. Enam ei oskaks, pole üldse harjutanud. Oma nime kirjutamist veel mäletan, mõnd õpitut sõna ja lauset ka. Nt. "pliiats on pikk" või "koer on ustav". "Koer sõi liha ära." "Kass sõi liha ära". "Mul on kahju". :D Sõnad "haige" ja "surnud" peaks ka meeles olema, sest harjutamiseks mõeldud lausetes oli pidevalt keegi haige, haiglas, varga poolt pussitatud või siis neil põhjustel surnud. Tahaksin rohkemat mäletada.
Marokos käimistest olen kohalikus dialektis selgeks saanud järgmised sõnad/väljendid: kass, koer, kaamel, eesel, rott, sipelgas, mägi, kilekott, käterätt, taevas, päike, kuu, külm, tee, leib, tere, tere tulemast, head ööd, öö, hea, aitab, küllalt, kallis, raha, laud, vesi, kuskus (see on muidugi kõige keerulisem :D), vahet pole, lõpeta ära (seda oskan ainult naissoost isikutele öelda, kuna Abdel pidevalt nii oma väikesele õele ütles). Aitäh oskan ka öelda. Ja "söö", käsklusena. "Magama". "Palju". "Minu nimi on...". "Kus WC asub?" "Jah." "Ei." Ju midagi veel. Kõige toredam on see, et neid sõnu saab lauseteks kombineerida. Palju kasse/koeri/sipelgaid/mägesid/kaamleid. Söö palju kasse/koeri/sipelgaid. Ma olen hea kass. Või eesel. Kohalikel nalja kui palju :)
Tore, et mul on võimalus oma teadmisi täiendada.

Päev 5

Eksam oli õudne. Äkki saan kuidagi läbi. E oleks väga hea tulemus :)
Tartu oli täna hommikul õhukese valge koti sees - täpselt selline tunne oli. Ei mingisugust avarust - taevas oli valge, maapind oli valge, kõik ümberringi oli valge. Nagu sellest küllalt poleks, sadas veel lund kah. Lumi on ilus, aga mitte siis, kui pidevalt näkku tuiskab. Mingil seletamatul põhjusel oli mul eile hea meel olnud, et eksami pärast kodust välja tuleb minna...
Pärast eksamit pilved kadusid ja päike tuli välja. Kõik oli kohe palju ilusam. Maailm keerleb minu ümber, muidugi-muidugi :)

Päev 4

Näe vaeva, et mis tahes oskusega silma paista - vat mis orkut mulle täna ütles. Ei tea, kas ma kunagi kognitiivse psühholoogia alaste teadmistega kusagil hiilata saan, aga vaeva tuleb täna igal juhul näha. Õppimise päev.

Ei oskagi kohe midagi kirjutada - õnneks on homme sellel ajal eksam juba läbi - läheb siis nagu läheb. Tegelikult peaks hästi minema, olen nii palju õppinud küll ja kavatsen veel õppida - niikaua, kuni paberihunniku peale arvutilaua taha magama jään :D Ja äratuskella panen kuueks helisema, et ikka veel mõnd toredat arusaamatud artiklit lugeda saaks (ma ei saa kogu sellest kognitiivse psühholoogia teemast eesti keeleski aru, liiati siis kümneid lehekülgi inglise keelset teksti lugedes)

Eile plaanisin kohe pärast südaööd magama minna, aga ei õnnestunud - uni lihtsalt ei tulnud. See on see, kui varaste hommikutundideni pidevalt üleval passida. Imelik oli niisama ka teki all lebada, võtsin siis ühe artiklitest kätte ja hakkasin lugema, aga unisena ei olnud ma väga pikalt võimeline niivõrd keerulisel tekstil oma tähelepanu hoidma - 10 lehekülge sain isegi loetud.

Täna sain teada, et pean sellel semestril veel ühe aine läbima. Olin õige aja maha maganud (kuigi ausalt öeldes mina üksi selles tekkinud segaduses küll süüdi ei ole, aga olgu pealegi). Aine pole ilmselt väga keeruline ja on õpitav ning iseenesest on ju positiivne, et pool aastat loenguid iseseisva õppimisega saan asendada. Minu ainus ja viimane võimalus - järeleksam - on 22.jaanuaril. Aega küll :D Loodetavasti saan seda ka teada, mida ma siis õppima pean :D

Homseks õppides leidsin õppematerjalide seast järgmise video, mis peaks illustreerima Stroopi efekti.
http://www.youtube.com/watch?v=gg5_mlQOsUQ
Päris naljakas, eriti siis, kui õigete laulusõnadega kõrvutada :)

Päev 3

Olen jõudnud päevani 3. Vau. Peaks vist tähistama hakkama :). Eks näis, kas ma homme ka kirjutan. Tegelikult oleksin juba täna blogimise ära unustatud, sest kuna ma teoreetiliselt õpin, tuli tohutu uni peale ning ma pea-aegu juba magasin. Hambaid pestes tuli meelde :D
Täna läksin magama alles pool kuus hommikul, ärkasin 12ne paiku. Aja suhtes on igal juhul mõttekam pigem niimoodi magada kui südaööl magama minna ja ikkagi kaheteistkümneni põõnata. Säästlikum.
Onu Sven'il on täna 55-s sünnipäev. Juubel. Palju õnne, onu Sven! :)
Väljas on külm, aga soojem kui eile...Kui päevast -15 kraadi saab kuidagi soojaks nimetada. Minu ilmselt mitte eriti usaldusväärne (kes teab, kust see minu arvutiekraanile ilmus) Yahoo termomeeter näitab, et Tallinnas on hetkel 23 kraadi külma. Võib-olla on ka. Ilus on igal juhul endiselt. Külmaga pole pilvi ja need ei varja meid talvel niigi harva külastavat päikest. Mulle sobiks, kui sula enne veebruari lõppu ei tuleks :)
Midagi erilist täna tehtud ei saanud. Vaatasin "Eragon'i", polnud varem näinud. Lohe oli armas, eriti pisikesena. Õppisin vähe, tuupimiseks jääb siis ainult homne päev. Peaksin ärgates küll väga motiveeritud olema. Järeleksamiks ma enam õppida ei viitsi, nii et tuleb kuidagi eksamist läbi saada. Õnneks on eksam valikvastustega, aga "bingo" ei tööta alati ja väga riskimisruumi ka pole, nii et pean neid arusaamatuid tekste ikkagi lugeda üritama. Homme.
Täna lähen magama :)

Päev 2

Mul on stress. Kohe kindlasti. Kuidas muidu põhjendada seda, et ma täna veidi enne kella 2 ärkasin? Mitte öösel, vaid keset päeva. See ei ole normaalne. Isegi siis, kui öösel kell 3 magama minna, ei tohiks nii kaua magada. Ja see pole esimene kord. Tavaliselt saan 11-12 paiku üles, aga täna hommikul oli küll selline tunne, et ei tahakski voodist välja ronida. Pidin šoki saama, kui alla korrusele minnes nägin, mis kell on. Ma pole viimased paar nädalat telefoni voodisse kaasa võtnud, nagu ma töisemal ajal teen (üldjuhul täidabki minu telefon (äratus)kella funktsiooni), niisiis pole mul ärgates kunagi õrna aimu selle kohta, mis kell on. Minu suurepärane Taiwanis valmistatud New Moon'i seinakell on tumeda tausta ja mustade osutitega, seega kellana suhteliselt kasutu :) Ja nii ma siis alles kell 2 üles saingi.
Täna on väljas külm. WC-s olid torud öösel ära külmunud ja radikas nende soojendamiseks huugas seina ääres. Suutsin kolmel korral tule ärakustutamisega radika voolust ilma jätta, korralik nagu ma olen (pistik vannitoas on ühendatud peegli kohal oleva lambiga ja kui tuli ära kustutada, siis kaob sealt ka vool). Mulle kohe ei meeldi, kui tühjas vannitoas tuli põleb - detsembri elektriarve oli isegi 1700 krooni (veel üks asi, mis normaalne ei ole). Torudes hakkas vesi liikuma alles õhtul, selleks ajaks oli vannitoast tõeline saun saanud.
Tallinnas on lumi pea 60 cm paksune. Väidetavalt saab sellest rekord, kui mõni sentimeeter veel juurde sajab. Siin on ka palju, hanged igal pool. Aga ilus on ikkagi, õigemini just seetõttu ilus ongi :) Tänane päev oli ilma poolest täpselt sama kena kui eilegi. Aasta on ilusalt alanud.
Inimesed tunduvad ka rõõmsad ja heas tujus olevat, mis on äärmiselt tore.
Mul on teisipäeval eksam, aga niivõrd keeruline, et ma ei taha sellele mõeldagi. Homme on viimane aeg õppima hakata. Kahe päevaga peaks materjali E-vääriliselt selgeks saama küll :D

Päev 1...endiselt

Blogide lugemine on kahjulik - tõsiselt. Enda oma lugemine mitte - vähemalt minu puhul. Sest esiteks on minu blogis praeguse seisuga vaid üks postitus ja teiseks olen ma ilmselgelt oma elu äärmiselt lihtsaks teinud. Ma olen tohutult mugav inimene - sellest ka lihtne elu...Kui on vaja valida kahe võimaluse vahel, otsustan üldiselt lihtsama kasuks. Kohustuste puhul täidan need teiste ootustele vastavalt, kui neid aimata oskan, ei hakka oma rida ajama... Ja üldiselt ei hooligi sellest eriti. Olen viimasel ajal endal juba autismi kahtlustama hakanud :D Võib-olla olen lihtsalt laisk, hoolimatu ja mugav, nagu juba mainitud. Laisk kindlasti, selles ma ei kahtlegi. Olen seda endale umbes tuhandel erineval viisil tõestanud, alustades sellest, et pärast koduuksest sisse astumist on mind äärmiselt raske samal päeval sealt veel välja saada, võrdselt raske nii teistel kui mul endal, lõpetades sellega, et eksamiteks õppimine algab minu puhul üks päev enne eksamit. Ma ei imestaks, kui oma lõputöö kirjutamise maikuusse jätaksin. See oleks muidugi halb variant, kuid võib-olla saaksin isegi hakkama. Nii oleks mul tervelt 4 kuud vaba aega...Kuid südametunnistus ei lubaks mul niimoodi käituda. Ilmselt. Eks me näe.

Olgu, nüüd tagasi selle juurde, miks blogide lugemine kahjulik on. Siiski, eelnev oli sellega veidi seotud. Nimelt tunnen end praegu äärmiselt süüdi - süüdi seetõttu, et ma ei tunne oma sõpru ÜLDSE, neid, keda veel sõpradeks julgen nimetada. Ainuke inimene, keda ma tõesti tunnen, olen mina ise, ja seda mitte mingisuguses keerulises sügavas filosoofilises mõttes, vaid täiesti tõsiselt. Palun selle pärast siiralt ja südamest vabandust. Asi pole selles, et ma ei hooli. Loodetavasti. Vähemalt ei taha ma niimoodi mõelda. Ma lihtsalt elan oma kodu-videvik-sims-abdel mullis, mille sees on lihtne, mugav, tuttav, turvaline ja üldjuhul üsna probleemivaba olemine. Ja mugav nagu ma olen, pole selle mulli seest üldse lihtne välja tulla, kuigi väljas võib täitsa tore ja huvitav olla. Umbes 85% ajast olen ma oma mulli-eluga rahul. Autism, noh, mis ma räägin :) Vahel aga mõtlen sellele, et aastad lähevad - üks just jäi jälle seljataha, ning on nii palju asju, mida ma polegi teinud, asju, mida oleks saanud teismelise-eaga välja vabandada (ma tõsiselt loodan, et mingisugune puberteet nüüd välja ei löö :D), mõtlen asjade peale, mida olen teinud poolikult, ainult selle pärast, et tehtud saaks. Nimedele, mis mu messengeri listis üksteise all seisavad, kuid kelle omanikega ma kunagi ise vestlust ei alusta, võõraks jäänud sõpradele, sellele, kui vähe mul on tõsiselt lähedasi suhteid. Selliseid, kus saaks kõigest rääkida. Ma ei oska seda hästi - kirjutada on palju lihtsam. See kõik on tõsiselt kurb. Aga oskan hästi kõiksugu mittemeeldivad asjad endast eemale tõrjuda ega tegele nendega enne, kui see hädavajalik on, või siis üldse mitte, kui vaja pole. Olen alati selline olnud

Seda enam olen tänulik teile, Kristiina, Mari, Marit ja Miina, et te mind vahel kodust välja veate. Aitäh! :) Ja ma mõtlen seda täiesti tõsiselt, need smile'id lihtsalt käivad minuga kaasas...

Päev 1

1. jaanuar - suurepärane päev blogimist alustada, kas pole? Ilmselt jõuan kolmanda päevani ning tüdinen siis, kuid proovida ju võib.
Täna on 2010. aasta esimene, imeilus päev. Õues on tõeline muinasjutumaa, selline, mida võiks pikka aega aknast (või siis väljas olles, aga sel juhul mitte pikka aega :) imetleda. Praegu on küll juba pime, kuid hommik oli tõesti väga ilus. Külma on umbes -17 kraadi, kuid sellele vaatamata sai pärast kella kolme väikese seltskonnaga Emajõe äärde jalutatud. Nelja paiku tagasi jõudes oli päike juba pea-aegu loojunud.
Täna pole just kõige teguderohkem päev olnud - südaööl sai uus aasta vastu võetud, naabrite rakette vaadates ja säraküünlaid põletades, pärast seda hakkas eelmisel aastal joodud tass kohvi mõjuma ning uni enne kella 6-t ei tulnud. Mingisuguse vene telekanali pealt näitas kella viieni hommikul täiesti vaatamist-kuulamist väärt kontserti. Disco 80's või midagi sellist :)
Hommikusöögiks olid eelmise aasta söögid, pärast seda oli kavas Shrek Kolmas ning jalutuskäik. Muud ei olegi teinud. Ilmselt saab veel paar korda kõhu kurguni täis süüa ja läbi see esimene päev saabki. Õudne - peab dieeti hakkama pidama :D AGA see pole mingi uusaastalubadus, sest dieedipidamine saab mul täpselt samamoodi nagu blogid ja päevikud kolmandal päeval otsa. Ei tea, mis mul viga on :D

Emajõgi, 1.jaanuar 2010

Kui mul millestki muust kirjutada pole, pean vist Sims 2-st kirjutama. Kellel tahtmist, siis simsile pühendatud leheküljel asun ma siin:
http://www.thesimsresource.com/members/-kalisa-
Palun ärge õigekirjavigadest välja tehke, inglise-eesti sõnaraamat pole mu parim sõber :)

Usun, et väga sobiv on tänane postitus lõpetada minu tähtkuju kohta käiva delfi.ee 2010 horoskoobiga, mitte et ma neisse eriti usuksin, aga niisama on huvitav lugeda ikka.

Skorpion
Suured muutused ootavad sind ees tööelus, ka kodu- ja isiklik elu on üsna energilised. Head võimalused on tekitada endale kodutöö, millega saad raha teenida, pühendades samal ajal palju energiat ka uue pesa ehitamiseks. Sind toetab sinu pere ning sul võib olla soov vahetada elamine parema vastu või täiustada olemasolevat.
Muutustega võid leida, et sul on alles vähem sõpru, kuid alles jäänud on just parimad. Töö on väga oluline, kuid suurt karjääritõusu ette pole näha.
Rahavood on ilmselgelt konservatiivsemad, väljavaated rahale kasinamad. Panustad pikaajalistele investeeringutele, mis on ka õige käik.
Vajad rohkem isiklikku aega ja ruumi, kuigi sa iga kord seda endale ei teadvusta. Sotsiaalne suhtlus vajab oma osa ning õpid sellega toime tulema. September on äärmiselt kiire ja edukas kuu.

ARMASTUS
Suhted muutuvad väga huvitavaks, kui jagad oma seiklusi, unistusi ja lootusi sulle tähtaste inimestega. Keskendud tasakaalu ja harmoonia loomisele maailmas ning nii peegeldub see ka sinu isiklikus elus, kutsudes esile soovitud muutust.
Kuni usaldad oma meeli, saad vastu just sellise armastuse, nagu soovid. Tasakaal ja terviklikkus on tähtsad vahendid saavutamaks harmooniat mõtete ja emotsioonide vahel. Ole julge väljendama oma sügavamaid tundeid ja sa saavutad rahulolu, et saad jagada neid tundeid. Sinus toimuvad teadvustatud muutused ning sinu suhted muutuvad tugevamaks.
Tunned end hästi, kui saad oma sisemaailma jagada partneri, sõprade ja perega. Kodune õhkkond on harmooniline ning see peegeldub ka sinu teistes ettevõtmistes. Sul on uuenenud arusaam turvalisusest ja sisemisest rahust ning sul on jõudu luua selline elu, nagu soovid.

RAHA
Tunned kiusatust teha liigseid väljaminekuid märtsikuus, kuid see võib panna ohtu sinu stabiliseerunud rahaseisu. Õnneks kaob see tendents 11. aprilli paiku. Aasta keskel võtad ette samme, mis võivad parandada su elujärge, kuid ole ettevaatlik. Rahaliselt parem aeg algab taas 24. juunil, mil suudad keskenduda tõesti vaid olulistele kulutustele. Ära kõhkle kasutamast sinu käsutuses olevat legaalset infot, mõni sissetulek võib olla kahtlase väärtusega.

SUHTED
Sel aastal segavad sind imestamapanevalt palju detailid, sul on soov asuda otsejoones asja kallale ning suunata kogu jõud oma projektidele. Keskendumiseks pead pingutama, kuid sind ei sega kõrvalised ärritused. Sinu kaaskond pole harjunud sind sellisena nägema ning peavad leidma viisi sulle leebemalt läheneda. Oluline on teada anda oma tegelikest motivatsioonidest. Võid avastada, kes on sinuga kõige siiramad. Vali välja parimad kaaslased ja saad luua nendega toimiva liidu. Ära kahtle ega kõhkle. Vahel on valusad, ent otsutavad valikud määrava tähtsusega ning alates maikuust on sul juba paremad väljavaated.