Päev 6

Hommikul oli minu armastatud pisike hibiskusetaim oma lehed norgu lasknud. Muld oli kuiv. Sellele vaatamata oli veel avanemata õienupp uhkelt püsti. Kas pole mitte kummaline, kuidas taim oma õit hoiab? Mõned asjad on tähtsamad kui teised.
Muidugi sai hibiskus juua kohe, kui ma selle närbunud olekut märkasin. Mõne tunni möödudes olid lehed taas ilusti püsi :)
Magasin täna jälle väga kaua. Mingi varjatud depressioon vist :D Lihtsalt laiskusega seda küll põhjendada ei saa, olen alati laisk olnud, aga sellist poole päevani kestvat magamist tuli varem ikka väga harva ette, mitte mitu nädalat järjest. Mul hakkab juba mahamagatud ajast kahju - võiks ju ükskõik mida muud teha. Ometi ei suuda ma end selles hommikuti veenda. Korduvrežiimil äratuskell samuti mitte. Ja täna pliidi tõttu tööle hakanud suitsuandur (mis on ülitundlik ja seetõttu sageli ilma patareita jääb) ei häirinud mind samuti. Õnneks algab homne eksam alles kell 16.15, selleks ajaks ikka üles saab.
Täna olen põhilise osa ajast õppinud. Kui kõik eksamid tehtud saan, jääb kevadsemestriks vaid 5 ainet, neist 1 toimub ära kohe veebruari alguses ja kestab maksimaalselt 2 nädalat ning 2 ainetest toimuvaid maikuus. Seega jääb veebruarist aprilli lõpuni mulle vaid 2 ainet. Unistasin kunagi, et koolis võiks käia 2 päeva nädalas, ülejäänud aeg oleks vaba. Unistused täituvad :D Lõputöö kirjutamine ei lase sellist vabadust muidugi täielikult nautida, aga ikkagi.
Üks kahest maikuus toimuvast ainest kannab nimetust "Araabia keel A" ning peaks olema jätk eelmisel aastal läbitud "Araabia keelele". Aine kestab ainult ühe nädala, tahan juba teada, mis meile seal nädalaga selgeks tehakse. Kavatsen araabia keele kursuse ka uuesti läbida, juhul kui õppejõud vahepeal oma meelt pole muutnud. Eelmisel aastal kutsus ta küll kõiki tagasi, lihtsalt selleks, et õpitut uuesti meelde tuletada. Ilma ainele registreerimata. Ilma eksamita :)
Ega eriti midagi meeles polegi. Eelmise aasta mai kuuga jõudsin nii kaugele küll, et araabia keelse teksti lugemisega sain pea-aegu hakkama (see muidugi ei tähenda, et ma loetust aru oleksin saanud), aga asi seegi. Enam ei oskaks, pole üldse harjutanud. Oma nime kirjutamist veel mäletan, mõnd õpitut sõna ja lauset ka. Nt. "pliiats on pikk" või "koer on ustav". "Koer sõi liha ära." "Kass sõi liha ära". "Mul on kahju". :D Sõnad "haige" ja "surnud" peaks ka meeles olema, sest harjutamiseks mõeldud lausetes oli pidevalt keegi haige, haiglas, varga poolt pussitatud või siis neil põhjustel surnud. Tahaksin rohkemat mäletada.
Marokos käimistest olen kohalikus dialektis selgeks saanud järgmised sõnad/väljendid: kass, koer, kaamel, eesel, rott, sipelgas, mägi, kilekott, käterätt, taevas, päike, kuu, külm, tee, leib, tere, tere tulemast, head ööd, öö, hea, aitab, küllalt, kallis, raha, laud, vesi, kuskus (see on muidugi kõige keerulisem :D), vahet pole, lõpeta ära (seda oskan ainult naissoost isikutele öelda, kuna Abdel pidevalt nii oma väikesele õele ütles). Aitäh oskan ka öelda. Ja "söö", käsklusena. "Magama". "Palju". "Minu nimi on...". "Kus WC asub?" "Jah." "Ei." Ju midagi veel. Kõige toredam on see, et neid sõnu saab lauseteks kombineerida. Palju kasse/koeri/sipelgaid/mägesid/kaamleid. Söö palju kasse/koeri/sipelgaid. Ma olen hea kass. Või eesel. Kohalikel nalja kui palju :)
Tore, et mul on võimalus oma teadmisi täiendada.