Päev 4

Näe vaeva, et mis tahes oskusega silma paista - vat mis orkut mulle täna ütles. Ei tea, kas ma kunagi kognitiivse psühholoogia alaste teadmistega kusagil hiilata saan, aga vaeva tuleb täna igal juhul näha. Õppimise päev.

Ei oskagi kohe midagi kirjutada - õnneks on homme sellel ajal eksam juba läbi - läheb siis nagu läheb. Tegelikult peaks hästi minema, olen nii palju õppinud küll ja kavatsen veel õppida - niikaua, kuni paberihunniku peale arvutilaua taha magama jään :D Ja äratuskella panen kuueks helisema, et ikka veel mõnd toredat arusaamatud artiklit lugeda saaks (ma ei saa kogu sellest kognitiivse psühholoogia teemast eesti keeleski aru, liiati siis kümneid lehekülgi inglise keelset teksti lugedes)

Eile plaanisin kohe pärast südaööd magama minna, aga ei õnnestunud - uni lihtsalt ei tulnud. See on see, kui varaste hommikutundideni pidevalt üleval passida. Imelik oli niisama ka teki all lebada, võtsin siis ühe artiklitest kätte ja hakkasin lugema, aga unisena ei olnud ma väga pikalt võimeline niivõrd keerulisel tekstil oma tähelepanu hoidma - 10 lehekülge sain isegi loetud.

Täna sain teada, et pean sellel semestril veel ühe aine läbima. Olin õige aja maha maganud (kuigi ausalt öeldes mina üksi selles tekkinud segaduses küll süüdi ei ole, aga olgu pealegi). Aine pole ilmselt väga keeruline ja on õpitav ning iseenesest on ju positiivne, et pool aastat loenguid iseseisva õppimisega saan asendada. Minu ainus ja viimane võimalus - järeleksam - on 22.jaanuaril. Aega küll :D Loodetavasti saan seda ka teada, mida ma siis õppima pean :D

Homseks õppides leidsin õppematerjalide seast järgmise video, mis peaks illustreerima Stroopi efekti.
http://www.youtube.com/watch?v=gg5_mlQOsUQ
Päris naljakas, eriti siis, kui õigete laulusõnadega kõrvutada :)